Performers

orangcosong & guests
IsLand Bar
/JPN, INA-SUI, CHN-NLD, PHL-GER, JPN-ITA, THA-CHN-GER, HKG-NLD, VNM-GER/

„IsLand Bar” on lavastusprojekt, mis segab kokku kokteilide valmistamise ja lugude jutustamise. Migrantidest kunstnikud valmistavad oma „saarte” tunnusjooke (alkoholiga või ilma), põimides igasse kokteili isiklikke lugusid, mis avavad nende kultuurilist identiteeti.

Publiku liikmed on oodatud istuma baarileti äärde, maitsma ja kuulama. Sundimatu kohvikukeskkond muudetakse intiimsuse ja vestluse ruumiks. IsLand Bar on kutse jagada jooki ning mõtestada ümber lood, mis kujundavad meie sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti.

orangcosong on Jaapani kunstnike kollektiiv, mille asutasid Minori Sumiyoshiyama ja Chikara Fujiwara. Nad tegutsevad Yokohamas ning on töötanud erinevates linnades Aasias, Euroopas ja Aafrikas. Tuginedes oma kogemusele etenduskunstide valdkonnas, on nad peamiselt ellu viinud kunstiprojekte väljaspool teatriruume. Eriti pärast COVID-19 pandeemiat on nad püüdnud luua „dialoogi, uurimise ja mõttevahetuse ruume“ nii kohapeal kui ka veebis, kus inimesed saavad turvaliselt kohtuda ja arendada omavahelist usaldust.

Kestus: umbes 20 minutit ilma vaheajata
Keel: inglise
Vanusepiirang: lavastus pole soovituslik alla 18-aastastele.

Etendused:
N, 2. juulil kell 17.00–22.00 Rakvere Teatri keldrisaalis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
R, 3. juulil kell 17.00–22.00 Rakvere Teatri keldrisaalis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
L, 4. juulil kell 15.00–20.00 Rakvere Teatri keldrisaalis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

***

Lavastus: orangcosong
Loojad ja esitajad: Chikara Fujiwara /JPN/, Eddie Hara /INA-SUI/ , Eva Lou /CHI-NDL/, Minori Sumiyoshiyama /JPN/, Pepe Dayaw /PHL-GER/, Rino Daidoji /JPN-ITA/, Scarlet Yu /THA-GER/, Serene Hui /CHA-NDL/, Tam Thi Pham /VNM-GER/
Joogikonsultant: Gonçalo de Sousa Monteiro (Buck & Breck, Berliin)
Produtsendid: Iris Chan & Stéphane Noël (Materialise / Hongkong)
Täname: Yoveza Wong
Toetaja: The Saison Foundation (Tokyo)
Lavastuse kaastootjad 2026: SPRING festival (Utrecht), orangcosong (Yokohama) ja Materialise (Hongkong). Projekt kuulub Aasia-Euroopa kultuurifestivali (AECFest) residentuuriprogrammi 2025, mida korraldab Aasia-Euroopa Fond. „IsLand Bar” on Taipei Etenduskunstide Keskuse (TPAC) projekt, seda katsetati esmakordselt ADAM (Asia Discovers Asia Meeting for Contemporary Performance) 2017 raames ning selle tellisid 2018. aasta Taipei kunstifestivali jaoks peakunstnikud Scarlet Yu (Hongkong/Taani), Chikara Fujiwara (Jaapan) ja Lee Ming-Chen (Taiwan).

***

orangcosong kunstnikud:

Chikara Fujiwara

Yokohamas tegutsev kunstnik. Õppinud ülikoolis politoloogiat, töötas Chikara ajakirjatoimetajana ja teatrikriitikuna. 2014. aastal algatas ta jalutuspõhise ekskursiooniprojekti Engeki Quest, mida on teostatud paljudes linnades üle maailma. 2017. aastal osales ta koos eri riikidest kunstnikega „IsLand Bari” väljaarendamises ADAMi kunstilaboris Taipeis. Ta on loonud ka videoteosed „Stay Home Labyrinth” (2020) ja „Maya/Dolores” (2024). Tema looming keskendub teemadele nagu „nähtamatud seinad”, mis tekitavad eelarvamusi ja diskrimineerimist, ning „liikumine ja raskusjõud” – mõlemad on rändeliikumisega seotud mõisted. Ta oli Saison Foundationi esinduskunstnik (2017–20) ja Jaapani kultuuriministeeriumi kultuurisaadik (2017).
Instagram: @chikara_orangcosong @orangcosong

Minori Sumiyoshiyama 

Õppinud Kyotos arhitektuuri ja alustanud karjääri tantsijana, tegutseb Minori nüüd valdkondadeülese loojana. Alates 2017. aastast on ta Aasia, Aafrika ja Euroopa linnades esitanud etendust „Hitsudankai – From now/here, Silence”, milles osalejad suhtlevad täielikus vaikuses ainult käsitsikirjutatud märkuste abil. 2020. aastal asutas ta koos multimeediahelilooja Tam Thi Phamiga rahvusvahelise veebiprojekti 2x2 WindowS. Viimastel aastatel on tema tegevus laienenud nii analoog- kui ka digitaalvaldkonnale, hõlmates videot, graafilist disaini, käsitööd, kokkamist ja generatiivse tehisaru kasutamise töötubasid.
Koduleht: https://orangcosong.com/
Instagram: @minori_orangcosong @orangcosong

KÜLALISKUNSTNIKUD

Eddie Hara 

Sündis 1957. aastal Indoneesias Jaava saarel Salatigas ning elab ja töötab praegu Šveitsis Baselis. Eddie Hara alustas oma karjääri lapselikult mängulise koloristina, keda mõjutasid Euroopa kunstiliikumised, sealhulgas Trans-Avantguardia, Neue Wilde liikumine ja Fluxus, aga ka subkultuur ja underground-kunst, nagu grafiti, koomiksid, tänavakunst ja kõik ebatavaline. Elades vaheldumisi Euroopas ja Indoneesias, oli Eddie Hara omamoodi marginaalne kunstnik, kes ei kartnud avaldada arvamust poliitiliste probleemide, seksismi, sooküsimuste ja rassiprobleemide, keskkonnaprobleemide, lokkava vaesuse ja sellest tuleneva vägivalla kohta meie ühiskonnas. Hoolimata tõsisest aspektist tema kunstis, on tema lõuenditel, mida asustavad mutantidest naised ja kummalised loomad, tunda tugevat irooniat ja huumorit.
Instagram: haramaeder
 

Eva Lou

Kunstnik, dramaturg ja kultuurikorraldaja, kes elab praegu Amsterdamis. Ta teeb performance’eid ja kaasaegset teatrit, korraldab töötubasid ja avaldab kirjutisi. Tema looming keskendub suhetele ja koosolemise viisidele, tuginedes sotsiaalsetele tavadele ja kureeritud raamistikele. Oma töödes uurib Eva osalemisviise, vaikimise ja kodeeritud väljenduse väge, kollektiivse mälu (taas)tootmist ja tinglikkust. Kaasloome ja koostöö on tema kunstilistes veendumustes olulisel kohal: ta on Shanghais tegutseva etenduskunstikollektiivi „_ao_ao_ing ensemble” liige. Tema töid on esitletud teatrites, kaasaegse kunsti muuseumides ja kultuuriasutustes Ameerika Ühendriikides, Hiinas ja Hollandis, aga ka mägedel ja jõgedel, tänavatel, kaubanduskeskustes, haagissuvilates, seksipoodides ja virtuaalsetes ruumides. Eva toetab aktiivselt kunstiõppe algatusi Hiina maapiirkondades elavatele lastele ja Shanghai kurtide kunstimaailma. Nendes kontekstides rakendab ta oma kunstimeelt juhtides kunstilaagreid ja töötubasid, planeerides üritusi ja kaaskorraldades programme.
Instagram: @lycheeva
Koduleht: aoaoing.com
 

Pepe Dayaw

Mitmekülgne kunstnik, disainer ja produtsent, kes tegutseb etenduste, tekstiili
ja kostüümide ning meediaülese kirjastamise valdkondades. Alates 2010. aastast, kui ta kolis Euroopasse, on Dayaw loonud maitsel, liikumisel ja kombatavusel põhinevaid situatsioone ning materjale, mille aluseks filipiini sisserändajatega seotud fiktsioonide süntees: kväär, melodramaatiline, karaoket armastav ja mitmekeelne Hunt Kriimsilm. Pepe ammutab esteetilist ja filosoofilist inspiratsiooni oma sisserändaja autoetnograafiast, uuendades ja remiksides kaasaegset, kuid austades samal ajal oma troopilise saare pärandit.
Instagram: @pepedayaw
 

Rino Daidoji 

Tokyos sündinud Rino Daidoji on näitleja/artist ja kunstnik, kes elab Itaalias ja Jaapanis. Ta on Tokyo eksperimentaalse teatritrupi FAIFAI asutajaliige ja on koos trupiga esinenud väga mitmesugustes kodumaistes ja rahvusvahelistes lavastustes. 2014. aastal alustas ta soolokarjääri edendamist ja kolis 2015. aastal Põhja-Itaaliasse Cesenasse. Oma etendustes viitab ta sageli omaenda igapäevaelule ja lähedastele, segades kokku erinevaid seoseid emotsionaalseteks, pooleldi fiktiivseteks fantaasiateks. Viimastel aastatel on ta astunud üles ka teiste kunstnike lavastustes Hollandist, Austraaliast ja Itaaliast. Lisaks kunstnikukarjäärile on Rino aktiivne kuduja, kes müüb värvilisi käsitsi heegeldatud tooteid nime all Ponzu Knits.
Instagram: @rinoooooooooo
Instagram: @ponzuknits

Scarlet Yu Mei

Hongkongis sündinud Tai-Hiina päritolu kunstnik, kelle loomingus ristuvad koreograafia, performance ja suhestumine ökoloogiaga. Kasutades meetodina kohtumist, läheneb ta igale keha, materjali ja keskkonna kokkusaamisele kui viljakale pinnasele, kus tulevad ilmsiks ja teisenevad identiteet, mälu ja kõrvuti eksisteerivate kogukondade poliitilised erinevused. Tema teosed loovad koreograafilisi olukordi, mis paljastavad, kuidas kuuluvus, võõrandumine ja diasporaa pärand kajastuvad läbi igapäevaste žestide ja kehastatud tähelepanu. Vestlusstruktuuride ja tajuliideste kaudu loob Yu ruume, kus autobiograafia muutub kollektiivseks kaemuseks ning kus muundumist on võimalik tunda ja uuesti ette kujutada. Tema teoseid on eksponeerinud Tai Kwun – Contemporary Art (Hongkong), Pompidou Keskus (Pariis), Taipei Etenduskunstide Keskus, Carriageworks (Sydney), Skulptur Projekte Münster 2017, Rockbundi muuseum (Shanghai), Casa del Lago (Mehhiko), Art Central Hong Kong (2024), Serendipity Arts Festival ning Taipei ja Tainani Kunstifestivalid. Ta on olnud mentoriks HZT Berlinis, žüriiliige Tanzplattform Deutschlandil (2018) ning varem töötanud Arts Fission Company repetiitorina. Tal on Hongkongi Etenduskunstide Akadeemia magistrikraad koreograafia alal.
Koduleht: https://www.scarletyu.com/

Serene Hui

Kunstnik, kes elab praegu Hollandis ja Hongkongis. Tema looming on otsinguline ja mitmekülgne, keskendudes peamiselt installatsioonidele, audio- ja live-teostele, graafikale ja tekstidele. Serene'i looming on seotud omaenda konteksti diskursiivse, kunstilise ja poliitilise uurimisega, kasutades isiklikus elus kogetud geograafilist kaugust, et avastada laiemaid sotsiaalpoliitilisi mõjusid, seda, kuidas tähendus luuakse ja kellel on juurdepääs selle loomisele. Oma töödes käsitleb ta varjatuse nüansse, luues ümberasujat tabava ontoloogilise nihke – eesmärgiga muuta ühiskondlikud tavad, normatiivne teadmatus ja keele ambivalentsus
vastupanuks, peegelduseks ja kriitikaks kaasaegsete süsteemide suhtes. Tema praegune projekt „Tiger’s Head, Nail’s Tail” tõukub tema saja-aastase Hiina vanaisa suuliselt edasi antud lugudest, uurimissuund, mis süveneb inimrändesse ja materjali liikumisse Kagu-Aasias külma sõja aegse koloniaalse võimustruktuuri varjus. Serene'i tööd on olnud esindatud grupinäitustel Tai biennaalil 2025, New Yorgis Ford Foundation Gallerys, Rotterdamis TENT-is, Hongkongi Tai Kwun Contemporarys, Lõuna-Korea MMCA-s, Hongkongi Para Site’is jm. Tema graafilisi teoseid leiab Belgia Frans Masereel Centrumis ning Hollandis Huis van het Boek’is (Museum Meermanno) ja Kuninglikus Rahvusraamatukogus. Tal on olnud residentuur Luksemburgis Casino Luxembourg – Forum d’art contemporainis, Belgias Frans Masereel Centrumis, Lõuna-Koreas MMCA Changdong Seoulis, Leedus Nida kunstikoloonias ja mujal. Tema kunstiline tegevus on alates 2023. aastast pälvinud stipendiume Hollandi Mondriaani fondist.
Instagram: @clokserene

Tam Thi Pham

Vietnami päritolu multimeediahelilooja, improvisatsioonikunstnik ja artist, kes elab Saksamaal Hamburgis. Tal on bakalaureusekraad muusikateaduses Vietnami Riiklikust Muusikaakadeemiast ja magistrikraad multimeediakompositsiooni alal Hamburgi Muusika- ja Teatriülikoolist. Aastate jooksul on Tam leidnud endale ainulaadse niši kaasaegse muusika maailmas. Tema töö heliloojana keskendub piiride ületamisele. Ta armastab avastada uusi helisid, eksperimenteerida erinevate väljendusvormidega ja süveneda muusika esituslikku külge. Pham on tuntud oma interdistsiplinaarse koostöö poolest koreograafide ja tantsijatega Jaapanist, Vietnamist ja Saksamaalt. Ta töötab improvisatsiooni ja kontakttantsuga, lülitades tehnoloogia live- ja veebipõhistesse etendustesse, et luua dünaamilisi kogemusi, kus muusika, liikumine ja tehnoloogia ristuvad.
Instagram: @kokoropham
Koduleht: https://tamthipham.com/

PRODUTSENDID

Iris Chan

Hongkongis asuva Materialise Limitedi administratiivjuht, kes on spetsialiseerunud rahvusvahelistele lavastustele. Ta paistab silma piirideülese koostööga, vedades projekte Aasias ja Euroopas ning juhtides mitmerahvuselisi ja mitmekeelseid meeskondi selge ja tõhusa suhtlemise abil. Tema tugevad oskused sidusrühmade kaasamisel, ühendatuna tema kogemustega projektide elluviimisel ja sügavate kohalike sidemetega, teevad temast globaalselt mõtlevate, jätkusuutlike kunstiprojektide ühe peamise edasiviija. „IsLand Bar” on tema esimene suurlavastus etenduskunstide valdkonnas ning pakkus talle otsekohe võimaluse kasutada oma teadmisi ja suhtlusalast võimekust, et arendada end edasi nii professionaalsel kui ka isiklikul tasandil.
Instagram: @irisiolo

Stéphane Noël

Šveitsis sündinud ja Hongkongis elav Stéphane Noël on laialdaselt töötanud kaasaegse
etenduskunsti produtsendi ja kuraatorina. Šveitsis on ta olnud festivali Les Urbaines juht ja festivali Belluard kaasjuht. Tema teadmised ja oskused viisid ta Pariisi Gaîté lyrique loomenõukogusse, ta on olnud Lyonis European.Labi konsultant ja nõustaja IETM-i, rahvusvahelise võrgustiku juures, mis tegeleb kaasaegse etenduskunstiga. 2023. aastal liitus Stéphane kunstilise nõustajana Bilbaos Azkuna Zentroaga, keskendudes kogukonnaprojektidele. Viimase kümne aasta jooksul on Stéphane Noël jätkanud Aasia ja Euroopa sõltumatute kunstnike loomingu produtsendi ja levitajana, pöörates erilist tähelepanu kahe maailmajao kultuurivahetusele. Samal ajal on Stéphane teinud koostööd Šveitsi ja Aasia institutsioonidega, nagu Pro Helvetia (Šveitsi Kunstinõukogu), Reso (Šveitsi tantsuvõrgustik), Taiwani Riiklik Kultuuri- ja Kunstifond, Singapuri Riiklik Kunstinõukogu, Korea Kunstiteenistus ja Saison Foundation (Jaapan), aidates neil luua kontakte Aasia partneritega ja korraldades nende nimel platvorme, esitlusi ja suhteloomisüritusi.
Koduleht: https://materialise.io/
Instagram: @materialise_hk @_stephane_noe

ONTROEREND GOED
Handle with Care
/BEL/

„Handle with Care” on teater, mis viidud tagasi oma põhiolemuseni. Ei mingeid näitlejaid ega tehnikuid. Lihtsalt üks kast. Ja sina.

Kast saadetakse postiga teatrisse. Juhised on selged: kutsuge kohale rühm inimesi, kindlal õhtul, kindlal kellaajal. Las publik võtab istet. Asetage kast lava keskele. Publik ootab. Kuni üks publiku liige tõuseb püsti ja avab kasti. Etendus on alanud.

Lavastuses „Handle with Care” annab Ontroerend Goed ohjad sinu kätte. Meie pakume ülesehituse; sina kujundad kogemuse. Vali endale roll – ole eestvedaja või jälgi, kuidas teiste valikud tüürivad etendust ootamatutes suundades. Te loote ühiselt midagi erilist: jagatud elamuse täis peegeldusi koosolust mööduvas ajas. Ja ära muretse – selles lavastuses pole valesid valikuid. Sa saad hakkama. Ühe tunni jooksul elad sa läbi midagi ainulaadset, üürikest ja kordumatut. Siin. Praegu. Üheskoos. Keegi ei valva. Mis on sinu, jääb sulle. Hoolitse selle eest hästi. Ja saada meile postkaart.

Kestus: 60–90 minutit, olenevalt rühmast
Keel: lihtsas inglise keeles
Vanus: 14+

Etendused:
K, 2. juulil 17.00 Kultuurikeskuse suures saalis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
N, 3. juulil 19.30 Kultuurikeskuse suures saalis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
R, 4. juulil 15.30 Kultuurikeskuse suures saalis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

***

Belgia teatri- ja performance-rühmitus Ontroerend Goed (sõnamänguline nali, mille võiks tõlkida loominguliselt kui „Õnnisvara”) lavastab omaloomingut, mis leiab aset käesolevas hetkes, kutsudes publikut pealtvaatamise kõrval ka osalema. Ükskõik kas nad esinevad parajasti tagurpidi, muudavad vaatajad valijateks, kes näitlejaid välja hääletavad, juhatavad võõraid läbi peeglite ja avataride labürindi iseendaga kohtuma või panevad publiku juhtima rahandussüsteemi – selle trupi kaubamärgiks on kujunenud ettearvamatus sisus ja vormis.

Rahvusvaheliselt ilmusid nad pildile 2007. aastal lavastusega „The Smile Off Your Face”, milles ühestainsast vaatajast koosnev publik seoti ratastooli, silmadki kinni seotud. Nende menuk „Once and For All” oli teismeea toore energia kompromissitu tähistamine laval. Sestsaadik on see Belgia trupp võitnud Euroopas arvukalt auhindu ning saanud kriitikutelt kiita ka New Yorgis, Sydneys ja Londonis.

Ontroerend Goedi koosseis: Alexander Devriendt, Charlotte De Bruyne, Karolien De Bleser, Aurélie Lannoy, Leonore Spee, Samir Veen, Remi Cosijn, Wim Smet, Hannes Pieters, Luna Boone, Justine Boutens & Beth Thyrion

***

„Kümne aastat hiljem ei ole Ontroerend Goedi trupp põnevuses kaotanud, küll aga küpsenud, muutunud kaastundlikumaks selles, kuidas ta uurib ja rakendab intiimsust. Ta tunnetab endal vastutust, mis ulatub kaugemale ühiselt teatris veedetud ajast.”
Lyn Gardner, The Stage

***

Idee ja loome: Alexander Devriendt, Karolien De Bleser, Samir Veen, Leonore Spee & Charlotte De Bruyne
Kujundus: Nick Mattan & Edouard Devriendt
Hääled: Silvio Vovk (HR), Jong Wook Yang (KR), Gina Beuk (DE), Karolien De Bleser, Leonore Spee, Samir Veen, Charlotte De Bruyne, Aurélie Lannoy, Alexander Devriendt, i.a. Translation: Martine Bom (FR), Aurélie Lannoy (FR), Samir Veen (EN), Tiffer Hutchings (editor EN), Lore Meesters (DE), Hong Zhan (CN), Tai Yin Chang (CN), Mima Simić (HR), Dayoung Jeong (KR), Andrea Romano (IT) jt
Lavastusmeeskond: Leda Decleyre, Lynn Van den Bergh, Willie-Marie Hermans & Hannes Pieters
Kokkupanek: Jana Vos, Emma Verhaegen, Roos-Marie De Schryver, Juta Donckers
Fotod: Ans Brys & Joëlle Desmet
Video: Aaron Denolf
Tootja: Ontroerend Goed

Kaastootjad: NTGent (BE); Stadttheater Schaffhausen (CH); Melbourne Fringe (AU); Theatre Royal Plymouth (UK); Take Me Somewhere, Glasgow (UK); CCAM Scène Nationale de Vandœuvre-lès-Nancy (FR); IDFA, Amsterdam (NL); De Brakke Grond, Amsterdam (NL); YOUNG Theatre, Shanghai (CN); Hexagone Scène Nationale, Meylan (FR); MAIF Social Club – Biennale Némo, Paris (FR); La Comédie de Clermont-Ferrand (FR); Lowry, Salford (UK); Scène Nationale Carré-Colonnes, SaintMédard-en-Jalles (FR); Theater RAMPE, Stuttgart (DE); The Zoom Arts Center, Seoul (KR); Hong Kong Arts Festival (HK); Cambridge Junction (UK); The Croatian National Theatre in Zagreb (HR); La Mouche, Saint-Genis-Laval (FR); Sapienze CREA, Nuovo Teatro Ateneo, Rome (IT); Gothenburg English Studio Theatre (SE); Perpodium, Antwerpen (BE)
Toetajad: Flaami Omavalitsus, Ghenti linn, Belgia föderaalvalitsuse maksusoodustused & Cronos Invest
Täname väga: Angelo Tijssens, Wouter Lambrechts, zwartopwit, Speelkaartenmuseum / Rock Paper Pencil, Turnhout

MARTIN MESSIER
Sewing Machine Orchestra (installatsioon)
/CAN/

Singeri õmblusmasinad, need kollektiivse mälu ja perekondliku ajalooga seotud esemed, äratavad ellu kangastuse minevikust, mis toodud tagasi olevikku ja kaotanud konteksti. Teoses „Sewing Machine Orchestra” muutuvad kaksteist kodumasinat, kokku kogutud ja minetanud oma praktilise funktsiooni, peategelasteks arvuti poolt orkestreeritud ja kontaktmikrofonidega võimendatud koreograafias.

Samanimelisest etendusest otseselt inspireeritud installatsioon toob ilmsiks selle tuttava eseme heli- ja valguspotentsiaali. Teos tekitab rahutust ja külvab ärevust, kujunedes helide crescendo’ks – masinad ärkavad üha kasvava intensiivsusega nagu mitmepealine mehaaniline koletis ja täidavad ruumi oma madalate toonidega.

Kõikjalolev valgus rõhutab installatsiooni viirastuslikku efekti. See annab koreograafiale üleloomuliku mõõtme ja joonistab välja nende kummituslike objektide varjud, elustades sümboolselt nii tööstusliku kui ka koduse mineviku. Hübriidteos kutsub meid osalema kummastavas eksperimendis, mis käsitleb meie sidemeid kollektiivse mälu ja selle ainelise kehastusega.

Installatsioon Rakvere Teatri proovisaalis
K, 1. juuli 17.30-21.00 (sissepääs elavas järjekorras)
N, 2. juuli 16.00-23.00 (sissepääs elavas järjekorras)
R, 3. juuli 16.00-23.00 (sissepääs elavas järjekorras)
L, 4. juuli 14.00-23.00 (sissepääs elavas järjekorras)
P, 5. juuli 14.00-18.00 (sissepääs elavas järjekorras)

TASUTA

***

Quebeci ja rahvusvahelise kunstiskeene ühe võtmeisikuna orkestreerib Martin Messier heli, valguse ja liikumise dialooge. Tema lavastuskunst ja oskus ühendada tehnoloogiat looduslike elementidega (vesi, suits, lained, elekter) on viinud ta loomingus teemani, kuidas me tajume füüsikalisi nähtusi. Ta uurib nende ilminguid – märkamatutest kuni kõige monumentaalsemateni – ebatavaliste vahendite abil. Tema etendused ja installatsioonid kõiguvad korra ja kaose vahel, tekitades kaemusliku pinge, mis kutsub publikut kaasa sünesteetilise, mõnikord spirituaalsusse ulatuva kogemuse juurde.

Pärast argiesemete muusikalise potentsiaaliga tegelemist – õmblusmasinatest („Sewing Machine Orchestra”, 2010) kuni projektoriteni („Projectors”, 2014) – on Martin Messier laiendanud oma avastusretki abstraktsete helide ja visuaalse tekstuuri valdkonda. 

Tema loomingut esitlevad etendus- ja kaasaegsele kunstile pühendunud rahvusvahelised institutsioonid, nagu Festival TransAmériques, Trafó Budapest, Arts Korea Lab Festival Seoulis ja kaasaegse kunsti festival Prahas. Martin Messier’ auhinnatud teosed (Prix Ars Electronica, Japan Media Arts Awards, World OMOSIROI Award jne) on olnud kavas suurtes digitaalkunstikeskustes ja festivalidel, nagu Mutek, Transmediale, Sonar ja Nemo. Ta teeb koostööd digikunstnike (Nicolas Bernier, Samuel St-Aubin) ja tuntud tantsijatega (Caroline Laurin-Beaucage, Anne Thériault) ning ümbritseb end andekate loovtehnoloogidega (Nathanaël Lécaudé, David Gardener).

***

Idee, programmeerimine, valgus ja heli: Martin Messier
Tehniline režissöör loomeprotsessi ajal: Jean-François Piché
Tehniline režissöör: Maxime Bouchard
Tootja: 14 lieux
Kaastootja: Maison des Arts de Créteil

MART KANGRO
Meedium
/EST/

Mart Kangro soololavastus “Meedium” juhtub siis, kui kohtuvad keha ja ekraan, tuues meieni sõnumeid ning kandes tähendusi.

“Meedium” algab sealt, kus lõppes tema eelmine lavastus “Pantheon”. Toona käsitles Kangro maailma kultuurilugu võrgustikuna, nüüd seisab ta oma kehaga keset igapäevast killustunud infolaviini. “See, mida ja kuidas me meediaväljas tarbime, loob keha, millega me päriselt elame,” ütleb Kangro. Kas oleme need, kelleks disainivad meid tänased uudised?

Kangrot on alati huvitanud terviku kokkuladumine kildudest. Pealtnäha seosetutest fragmentidest kujuneb ootamatu lugu, mis kirjeldab mingit olukorda, tunnet või ühiskonnas taamal hõljuvat meelsust. "Ma töötan lootuses, et eluliste kildude kogusummas joonistub välja miski silmale hoomamatu, millel pole veel nime. Miski, mis esialgu toimetab kusagil vahealas ja millest saame teadlikuks viitega. See on alati kohal enne meid. Me jääme alati hiljaks."

Meil on vabadus kõigest osa saada. Aga milliste tähendustega me oma kehasid kujundada laseme – ja kellel? Mis on üldse päris? Mis enam ei ole? Kust läheb piir pärismaailma ja kujuteldava vahel? Millal kadus piir digitaalse ja analoogse vahelt? Päris ja fiktsioon. Kumb on kumb? Emb-kumb… või mõlemad korraga? Jälle on Kangro ja tema päevinäinud keha informatsiooni ülekülluse kose all, proovides leida viise, kuidas selle kõigega toime tulla. Naljakas on see Kangro: korraga salgab ja põlgab ning samas sõltub ja osaleb.

Kestus: 1 h 20 min ilma vaheajata
Keel: inglise või eesti keeles

Etendused:
L, 4. juulil kell 20.15 Hõõgis (inglise keeles) (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
P, 5. juulil kell 16 Hõõgis (eesti keeles) (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

***

Mart Kangro on vabakutseline koreograaf, lavastaja ja tantsija. Oma töödes keskendub ta inimkeha tähendusetusele ning liikumisele teatris kui semiootilises aeg-ruumis ja lavaolukorra eksistentsiaalsetele keerukustele. Tema töid on esitatud suurtel festivalidel enam kui 20 riigis üle Euroopa. Viimasel seitsmel aastal on ta koos näitleja ja lavastaja Juhan Ulfsaki ning dramaturg Eero Epneriga ühiseid lavastusi loonud. Lisaks on ta lavastanud töid, milles ise laval pole.

***

Autor ja esitaja: Mart Kangro
Lavastusdramaturg: Nicolette Kretz
Tekstidramaturgid: Eero Epner, Mart Kangro
Kunstnik: Kristel Zimmer
Helilooja ja -kujundaja: Raido Linkmann
Valguskunstnik: Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Tehnilised lahendused: Herkko Labi
Produtsendid: Jaak Prints ja Mart Kangro
Video: Kristel Zimmer, Herkko Labi, Mart Kangro
Ruum: Mart Kangro

Lavastus valmis Von Krahli Teatri ja OÜ Olevik koostöös.

Lavastuse valmimist toetasid Kultuurkapital, Tallink Hotels ja Tallinna linn.

MAIKE LOND
Three Ballads, a Story and My Mother’s Estate
/EST/

Lavastuse „Three Ballads, a Story and My Mother’s Estate” („Mu ema varandus, üks lugu ja kolm ballaadi”) kokkuleppeline alguspunkt on kiri, mille lavastaja saatis 2023. aastal dramaturgile. Sellest esimesest kirjast hakkas lahti rulluma materjal, mis mõtiskleb elukäigu ja selle dokumenteerimise üle – mis on mälestus, curriculum vitae, biograafia jne. Veel enam huvitavad neid väikesed saavutused, mis eluloos kohta ei saa, kuid millel on määrav tähtsus elu pöördehetkedel.

See esimene kiri lavastajalt on tõlkes midagi sellist:

„Mõni aeg tagasi kuulsin punklugu pealkirjaga „We Tried Nothing And We Are All Out Of Ideas”. Ilmselgelt oli lugu nõme, sest mida ikka oodata bändilt, kes isegi ei üritanud pealkirja välja mõelda. See on tsitaat „Simpsonitest” – Nedi vanemad viivad ta halvasti käituvatele lastele mõeldud programmi, öeldes programmi läbiviijale: we tried nothing and we are all out of ideas.

Tulevane lavastus ongi täpselt see – see ei proovi midagi, ei leiuta ega paku midagi uut, tõenäoliselt isegi ei avasta midagi uut.

Nii et siin me oleme. On nagu on.

Lavastus kõigile neile, kes tunnevad, et pole päris siin- ega sealpool. Nagu mina. Nagu sina.”

See kõik on muidugi ebaoluline, sest vestlusega liitub abiturient ja lavastaja ainuke laps, kellel polegi veel CV-d ja keda ei huvita mingi heietamine. Tema näiteks pakub välja, et best of compilation on palju parem – halbu palasid sealt ei leia, sest milleks taastoota midagi, mis juba alguses kehvasti läks.

„Three Ballads, a Story and My Mother’s Estate“ räägib kahest inimesest, kes liiguvad eemale, liiguvad edasi.

Kestus: 60 min
Keel: eesti või inglise

Etendused:
R, 3. juulil kell 19.30 Rakvere Teatri väikeses saalis (eesti keeles) (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
L, 4.juulil kell 17.30 Rakvere Teatri väikeses saalis (inglise keeles) (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

***

Maike Lond on Haagi Kuningliku Kunstiakadeemia lõpetanud rahvusvahelise haardega kunstnik. Tema töid on korduvalt näidatud Euroopa teatrites ja suurematel etenduskunstifestivalidel. Üks MIMprojecti ja elektron.art loojatest. Pälvinud Kultuurkapitali aastapreemia, Ela ja Sära ning väiksemaid Kultuurkapitali stipendiume. Maike on loonud valgus- ja helilahendusi ning dramaturgiat teistele kunstnikele. Muul ajal töötab mõnes köögis või baaris ning mängib müraroki bändis kitarri.

***

Lavastus: Maike Lond, Lukas Jansen ja Kim Noble
Laval: Maike Lond ja Lukas Jansen
Dramaturg: Kim Noble
Heli: Ken-Eerik Kannike, Maike Lond ja Lukas Jansen
Koreograaf: Daniela Privis
Lavakujundus: Linda Mai Kari
Valgus ja tehniline tugi: Henry Kasch
Projektijuht: Eneli Järs
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Kaasprodutsendid: Maike Lond, Kanuti Gildi SAAL

LOLA ARIAS
Reas (film)
/ARG/

Yoselil on seljal Eiffeli torni tätoveering ja ta on alati tahtnud Euroopasse sõita, kuid ta arreteeriti lennujaamas narkovedajana. Nacho on transmees, kes vahistati kelmuste pärast ja kes hakkas vanglas tegema rokkbändi. Õrn või kare, blond või raseeritud, cis või trans, pikaaegsed kinnipeetavad või äsja saabunud – selles hübriidmuusikalis taaskehastavad nad kõik oma elu Buenos Airese vanglas. REAS on kollektiivne teos, mis leiutab muusikaližanri uuesti: esinejad tantsivad ja laulavad oma minevikust vanglas, elavad taas läbi omaenese elu kui väljamõeldist, leiutavad fantaasia ja kujutlusvõime kaudu enda jaoks võimaliku tuleviku.

Kestus: 1 h 22 min

Keel: hispaania

Subtiitrid: eesti, inglise

Filmiseansid:
L, 4. juulil kell 15.30 Rakvere Teatrikinos (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
P, 5. juulil kell 14 Rakvere Teatrikinos (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

***

Lola Arias on Argentiina kirjanik, teatri- ja filmilavastaja. Ta on mitmekülgne kunstnik, kelle looming toob teatri-, filmi-, kirjandus-, muusika- ja visuaalkunstiprojektides kokku erineva taustaga inimesi (sõjaveteranid, pagulased, seksitöötajad jne). 

Ariase lavastused hägustavad reaalsuse ja väljamõeldise piire. Nagu kirjutab Etchells raamatus “Re-Enacting Life” (2019): “Istudes teatris, uidates ringi mõnes isikupärases paigas või vaadates filmi, satume keset teiste lugusid, kuhu on sisse põimunud nende keerukus, rõõmud ja pettumused. Samas kutsutakse ja kohati sunnitakse meid erakordsel ja teraval moel mõtisklema omaenda ühiste ja individuaalsete lugude üle, samuti meie muutliku ja lahendamata suhte üle ebakindla ja ohtliku masinavärgiga, mida kujutab endast ühiskondlik ja poliitiline ajalugu.” Tema teatritöid ja filme on esitletud kõigil maailma tähtsatel festivalidel, teatrisaalides ja kinodes.

Tema järjekorras teine täispikk film “Reas” (2024) esilinastus 74. Berliini filmifestivali foorumil ja sai Luksemburgi filmifestivalil parima dokumentaalfilmi auhinna. 2024. aastal võitis ta maineka rahvusvahelise Ibseni preemia.

***

Režissöör: Lola Arias
Osades: Yoseli Marlene Arias, Ignacio Amador Rodriguez, Estefanía del Lujan Hardcastle, Noelia Luciana Perez, Paulita Verónica Asturayme, Carla Romina Canteros
Tootjad: Gema Films, Sutor Kolonko, Mira Film

LIIS VARES, TAAVET JANSEN
MA OLEN PANNUD SEGAST
/EST/

MA OLEN PANNUD SEGAST
ka selget olen pand
mind peetud on kui segast
ja antud armuand

ma olen saanud raha
ja riided söögi toad
on tihti väga paha
jalg märg või nürid noad

ma kardan sisekorda
ja tolmulappisid
ei suuda teha korda
ka seinakappisid

ka kahhelkive seina
ei oska laduda

ma oskan
kasteheina
vaid ära kaduda

Juhan Viiding

Sel korral publikuga kaasloodav teos on Taavet Janseni ja Liis Varese segareaalsuse poeetilise lavastusliku tsükli kolmas osa, kus piir virtuaalse ja füüsilise, nähtava ja nähtamatu vahel on õhuke, kuid selge. Sarnaselt eelkäijatega „Inimeses hoitud: Õietera su sees“ (2024) ja „Vaikuses liikvel“ (2025) saab installatiivses koreograafilises ruumis sõnu ja tähendusi katsuda, neid üksteisega jagada, mõtetest ja kujutlustest läbi minna ning neid kinni püüda, kuid erinevalt varasemast saab sel korral virtuaalset tähendus- ja kogemusvälja ise luua. Kolme päeva jooksul ehitame üles oma ühise loo, unistuse ja reaalsuse, mis salvestub digitaalsesse kultuurilukku ja kehamällu.

Teose mõttelised juured on Rakveres Gustav Adoffi tänava korteris number 34, mis oli Varesele aastatel 2020–2022 pelgupaigaks ning kus sündisid kunstnikuduo esimesed digitaalset ja füüsilist ruumi ühendavad koostööd „Kõik loeb / the reader“ ja „Kus sa oled?“.

Sveta Grigorjeva:

Kindlasti ei tasu karta seda uudset kogemist-kogemist. Esiteks – virtuaalprillid võimaldavad näha ka paralleelselt „päriselus“ toimuvat, virtuaalreaalsus asetubki selle va vana hea tavareaalsuse sisse. Tekitades mitmikreaalsuse kogemisega kaasaskäiva tajude vaikse-väikse nihestuse: oled korraga nii siin kui seal, nii päris kui virtuaalmaailmas, loed nii silmade, käte kui terve kehaga. Või isegi nii: küsimus sellest, mis on „päris“, muutub siin mõneti imelikuks.

https://headread.ee/mitmikreaalsuse-empaatiline-harjutamine/

Kestus: 20 min
Keel: eesti/inglise

Etendused:
R, 3. juulil kell 12.00–18.00 Ukuaru muusikamajas (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
L, 4. juulil kell 12.00–18.00 Ukuaru muusikamajas (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
P, 5. juulil kell 12.00–18.00 Ukuaru muusikamajas (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

Tegu on korraga ühele inimesele mõeldud installatsiooniga, kuhu palume osalejal saabuda vähemalt 5 minutit enne oma aega!

***

Liis Vares on kohalik. Etendus- ja visuaalkunsti piirialal tegutseva kehadiplomaadina navigeerib ta kehastunud kogemusi, ruumisuhteid ning kohalolu teisenevaid tingimusi kehalises, veebipõhises ja laiendatud reaalsuse (XR) keskkonnas. Tema praktika keskmes on kaasaegne keha: mis tunne on elada kehas? Mida tähendab kehasolu? Kunstilise tegevuse kõrval on külalislektor kaasava tantsu- ja teatripraktika ning etenduskunsti alal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Kunstiakadeemias.

Taavet Jansen on otsinguline kunstnik, kes uurib, kuidas digitaalseid ja füüsilisi ruume omavahel ühendada. Ta on koreograafia ja videokunsti taustaga, aga tegeleb nüüd järjest enam veebipõhise kunsti ja segareaalsuskeskkondade arendamisega. Viimastel aastatel on tema peamine uurimis- ja kunstiprojekt “Inimeses hoitud”, mis loodud tihedas koostöös Liis Varesega, avastanud hübriidruumide kunstilist potentsiaali. Ka Taavet töötab õppejõuna TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, kus õpetab loomingulist kodeerimist ja visuaalteatrit. Praegu on ta lõpetamas doktorantuuri Eesti Kunstiakadeemias, kus tema uurimistöö keskendub elususe ja kohalolutunde tekitamisele voogesitatud etendustes.

***

Autorid: Liis Vares ja Taavet Jansen
XR programmeerimine: Norbert Pape
Helikujundus: Mihkel Tomberg
Projektijuht: Annika Üprus
Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Dortmund Academy of Theatre and Digitality, vares.digital

KRISTINA NIKOLOVA
In the Hell with Ivo (film)
/BUL-USA/

Bulgaaria kväärkunstnik Ivo Dimchev võlub publikut üle maailma oma elektrifitseerivate etendustega, mis sulandavad kokku autorilaulu, teatri, tantsu ja visuaalkunsti.

Vaatamata sellele, et ta on HIV-positiivne, andis Ivo vastuseks koroonapiirangutele lausa 400 tasuta intiimset kontserti inimeste kodudes. Kuid kunstniku jaoks, kes esitab väljakutse seksuaalsust, identiteeti ja võimu ümbritsevatele ühiskondlikele normidele, on Bulgaaria liiga väike, homofoobne ja konservatiivne. Ivo lahkub kunstilist eneseteostust otsima New Yorki, kus tema toores kehalisus viib isegi eksperimentaalteatri publiku nende mugavustsoonist välja.

Maailmas, mis seisab vastu tema radikaalsele individuaalsusele, silmitsi isolatsiooniga ja makstes kunstilisele vabadusele emotsionaalset lõivu, muundab Ivo isikliku haavatavuse ja kollektiivsed raskused mõjusaks kunstiks ja aktivismiks, autentse ja kompromissitu eneseväljenduse ülistuseks.

2025. aastal võitis film Sarajevo filmifestivalil žürii eripreemia dokumentaalfilmide kategoorias.

Režissöör: Kristina Nikolova
Tootjad: LunaClipse Media, Magic Shop

Kestus: 1 h 18 min
Keel: inglise, bulgaaria
Subtiitrid: eesti, inglise

Filmiseansid:
N, 2. juulil kl 21 Rakvere Teatrikinos (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
R, 3. juulil kl 17 Rakvere Teatrikinos (filmile järgneb vestlus filmi režissööri Kristina Nikolovaga ja Ivo Dimcheviga) (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

Jonas&Lander
Coin Operated
/PRT/

„Coin Operated” on performance/installatsioon, kus publikuga tekib vahetu dialoog ja etenduse järjepidevus sõltub sellesama dialoogi dünaamikast. Üleminek installatsioonist etenduseks leiab aset publiku kaudu, keda kutsutakse üles sisestama 1-euroseid münte kahe mänguhobuse pilusse, kelle seljas Jonas ja Lander istuvad lämmatavas liikumatuses. Hetkest, kui hobune kohtub mündiga, lõpeb installatsioon ja läheb üle etenduseks. Oma teosega soovivad Jonas&Lander pakkuda vaatajale uut lähenemisviisi, milles too võtab aktiivse rolli tegevuse tagajärgede ja dünaamika kujundamisel, tähistades nii iga etenduse puhul dialoogi ootamatust.

„Coin Operated” ilmus Jonas&Landeri kunstnikuteele kaasaegse kunsti biennaali BoCA kutsel.

Kestus: 35 minutit
Keel: sõnadeta
Vanusepiirang: alates 6. eluaastast
NB! Soovitame külastajatel etendusele kaasa võtta 1-euroseid münte.

Etendused:
L, 4. juulil kl 19 Riigigümnaasiumis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
P, 5. juulil kl 16.30 Riigigümnaasiumis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

***

Portugali koreograafide duo Jonas&Lander on teineteise kujutlusvõimesse panustanud alates 2011. aastast, kui nad koostööd alustasid. Nad paistsid silma teosega „Cascas d’OvO”, mis viis nad mitmetele kodumaa ja rahvusvahelistele lavadele. Vahemikus sellest ajast kuni 2017. aastani olid nad ka lavastuste „Matilda Carlota“, „Arrastão“ ja „Adorabilis“ loojad ning esitajad. 

Aastatel 2014 ja 2017 pääsesid nad Aerowavesi soovitatud truppide nimekirja. 2019. aastal esietendus „Lente e Largo”, kaastootjateks Rede 5 Sentidos, Teatro do Bairro Alto ja Teatro Freiburg (Saksamaa), mille Portugali Autorite Ühing (SPA) nomineeris parima koreograafia auhinnale 2019, ning samuti „Coin Operated”, kaastootjaks BoCA – Biennial of Contemporary Arts. 2021. aastal tegid Jonas&Lander katse päästa kadunud fadotantsud muusika- ja tantsulavastusega „Bate Fado”, mis esietendus DDD festivalil – seda on saatnud edu nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt ning ajalehed Expresso ja Público nomineerisid selle aasta parimaks tantsulavastuseks. „Coin Operated” esitati ka 2025. aasta Avignoni festivalil.

***

Lavastus, koreograafia, esitus: Jonas Lopes ja Lander Patrick
Tehniline tugi ja teostus: Joana Mário
Helikujundus: Lander Patrick
Kostüümikunstnik: Jonas Lopes
Tootja: Associação Cultural Sinistra
Administratiivjuht: Patricia Duarte
Produtsent: Sara Alexandra
Broneeringud: Inês Le Gué
Kaastootja: BoCA – Biennial of Contemporary Arts
Kunstilise residentuuri toetus: O Espaço do Tempo, Museu Nacional dos Coches

IVO DIMCHEV
Solo Concert
/BUL/

Ivo Dimchev on Bulgaariast pärit teatritegija, koreograaf, visuaalkunstnik, laulja-laulukirjutaja ja kvääraktivist. Tema loomingus põimuvad performance, tants, teater, muusika ja visuaalne meedia. Tema live-kontserdid sulatavad kokku tohutu musikaalsuse, võimsa hääle ja nimetu lüürilise poeetika. Ta jääb alati provokatiivseks ning oma lavalise küljega, milles kohtuvad rokkstaar ja primadonna, võlub Dimchev publikut ja liigutab isegi kõige külmemaid südameid.

Ivo Dimchev on Eestis esinenud korduvalt, sealhulgas Baltoscandali festivalil 2018. ja 2024. aastal. Käesoleva aasta programmi on lisatud ka dokumentaalfilm „In the Hell with Ivo”, millele järgneb avalik vestlus Ivo ja režissöör Kristina Nikolovaga 3. juulil.

Kestus: 60 min
Keel: inglise

Etendus:
L, 4. juulil kl 00 Rakvere Teatri väikeses saalis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

EISA JOCSON & VENURI PERERA
Magic Maids
/PHL-LKA/

„Magic Maids”, rituaalse etenduse, tseremoonia ja seestumise põiming, viib meid kokku kahe luuda viibutava tegelaskujuga, kes pühivad usinalt. Luud, korraga nii kodune koristusvahend kui ka nõia sõiduriist, muutub atribuudiks, mida käsitsedes pühkida avalikuks Euroopa nõiajahtide ajal naistele löödud patriarhaalsed haavad ning viimaste keerukad süvaseosed naistööjõu jätkuva ekspluateerimisega tänapäeva globaalses ja rändepõhises hooldustöötajate ja koduabiliste ahelas. Luuast saab kehapikendus, telg, mis muundab rõhumise koletuks feministlikuks vastupanuks.

Eisa Jocson ja Venuri Perera on pärit Filipiinidelt ja Sri Lankalt, riikidest, mis on tuntud oma märkimisväärse koduabiliste ekspordi poolest. Nende koostöö algas 2022. aastal, kui nad panid tähele naiste puudumist Šveitsi Baseli farmaatsiaajaloo muuseumist. See tähelepanek ajendas neid süvenema nõidade ajaloolisse tagakiusamisse Euroopas ning nad avastasid, et viimane naine, kes 1782. aastal Euroopas nõiduse eest hukati, oli Šveitsi teenija nimega Anna Göldi.

Mõlemad naisfiguurid, „nõid” ja „teenija”, kuuluvad samasse valuvormi – võimsad ja võimetud, kardetud ja austatud, ära kasutatud, süüdistatud ja hüljatud. Need kultuurilised mallid ei ole pelk pärimus ja ajalugu, vaid on sügavalt juurdunud ka tänapäeva psüühikas. Jocson ja Perera on lugenud, kuulnud ja kuulanud lugusid õuduste kohta, mis tabavad nn „globaalsest lõunast” sisserännanud koduabilisi, ning selliste lugude kaja kummitab nüüd nende kehasid.

Lavastuses „Magic Maids” muundub pühkimine kehaliseks süvauurimuseks esindatuse, poliitilise subjektsuse, soolise tööjaotuse ja ajaloolise vägivalla küsimustes. Jocson ja Perera kanaldavad loitsimise ja mõttejõu praktikaid, rakendades luuda käsitsevat keha, et võtta ette retk mööda isekeskis seotud territooriume – füüsilisi, kontseptuaalseid, emotsionaalseid ja riikidevahelisi. Kunstnike kestev ühisloome püüab pühkida lagedale ja kõigutada rõhuvaid võimustruktuure.

„Magic Maids” kutsub publikut mõtlema töötavate kehade nähtavuse/nähtamatuse üle, selle üle, kui vastupidav on naistevaheline solidaarsus, ning ajaloolise ebaõigluse püsivate armide üle, mis kujundavad meie nüüdisaegseid töötavasid. Luudadega duo tantsib, et taasmetsistada ärakodustatud naiselikkus, esitab sõnakuulmatuse rituaali, mis lammutab laiali meie elu valitseva narratiivi.

Kestus: 1 h 30 min, ilma vaheajata
Keel: inglise keel
Subtiitrid: eesti keel
Hoiatus: etenduses kasutatakse ingverit, soola, kollajuurt ja tšillipulbrit

Etendused:
K, 1. juulil kl 21 Rahu hallis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
N, 2. juulil kl 19 Rahu hallis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

***

Eisa Jocson on interdistsiplinaarne kunstnik, kes elab Filipiinidel La Unionis. Ta on õppinud visuaalkunstnikuks ja tal on balletitaust, kuid kaasaegse tantsuga tutvus ta postitantsu kaudu. Oma teostes käsitleb ta teenindus- ja meelelahutussektori kehapoliitikat Filipiinide sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast. Ta uurib keha liikumist ja liikumise tingimusi – olgu selleks siis sotsiaalne liikuvus või väljaränne Filipiinidelt võõrtöölisena. Tema loomingus („Death of the Pole Dancer”, „Macho Dancer”, „Host”, „Princess”, „Superwoman Band”, „Manila Zoo”) on kapital liikumist käivitav jõud, mis tõukab lepingule allutatud keha „arenenud” geograafilistesse piirkondadesse. Ta esitab oma teoseid regulaarselt Aasia ja Euroopa tuntud teatrites ning rahvusvahelistel festivalidel, nagu näiteks Tanz im August, TPAM Yokohama, Zürcher Theaterspektakel ja Frankfurter Positionen. Ta on 2018. aasta Filipiinide Kultuurikeskuse 13 Artists Awardi, 2019. aasta Hugo Boss Asia Art Awardi, 2021. aasta SeMa-HANA Awardi ja 2023. aasta Tabor Award Internationali laureaat.

Venuri Perera on Colombost Sri Lankalt pärit koreograaf, performance-kunstnik, kuraator ja õpetaja. Uurides nähtavuse ja läbipaistmatuse võimudünaamikat, proovib ta õõnestada seda, kuidas me tajume „teist”. Tema soolo- ja koostöölavastused käsitlevad vägivaldse rahvusluse, patriarhaadi, immigratsiooni, koloniaalpärandi ja klassiteemasid ning alates 2008. aastast on neid kutsutud festivalidele/biennaalidele/sümpoosionidele üle Euroopa, Lõuna- ja Ida-Aasia, Lähis-Ida ja Aafrika. Ta on teinud tihedat koostööd koreograafide Geumhyung Jeongi (Lõuna-Korea) (Theatre Spektakel / Monsoon Australia) ja Natsuko Tezukaga (Jaapan) (Kyoto Experiment / SIFA Singapore). Venuri kavandas ja kureeris Colombo Dance Platformi projekte (2015–2020, Goethe-Institut) ning on pühendunud Sri Lanka sõltumatu tantsu maastikul toetusvõrgustike loomisele. Ta on DAS Theatre’i vilistlane ja elab praegu Amsterdamis.

***

Idee, lavastus, dramaturgia, esitus: Eisa Jocson, Venuri Perera
Helikujundus: Soraya Bonaventure
Valguskujundus: Ariana Battaglia
Kunstilised konsultandid: Rasa Alksnyte, Tang Fu Kuen
Teksti konsultant: Ruhanie Perera
Vaimne nõustaja: Nenet Ocson Babaylan-Vaigaland
Loominguline osalus: Arco Renz
Dramaturgiline tugi: Anna Wagner, Alexandra Hennig
Lavastuskonsultant: Sandro Lunin
Produtsendid: Katja Armknecht, Anne Kleiner
Etenduse juht: Greta Katharina Klein
Tehniline produktsioon ja ringreisid: Yap Seok Hui

Tootja: Künstler*innenhaus Mousonturm; kaastootjad Frascati Producties (toetaja Ammodo), Tanzquartier Wien, HAU Hebbel am Ufer, SPRING Performing Arts Festival, Festival Theaterformen, DDD - Festival Dias da Dança, Kampnagel, Arsenic - Centre d’art scénique contemporain, La briqueterie CDCN du Val-de-Marne, Points Communs - nouvelle scène nationale Cergy-Pontoise / Val d’Oise, Maillon, Théâtre de Strasbourg – Scène européenne ja Esplanade – Theatres on the Bay. Rahastus: Bündnis internationaler Produktsionshäuser kaudu Saksamaa liiduvalitsuse kultuuri- ja meediavolinik ning Hesseni liidumaa teadus- ja kultuuriministeerium.

Residentuuriga toetasid projekti Kaserne Basel, Puón Institute Philippines, Goethe-Institut Sri Lanka, ARTEFACT Creative Residency kaudu koostöös Dance Nucleus ja Studio Plesungan ning Colomboscope Contemporary Art Festival 2024.

Me täname imetabaseid ja elutarku naistöölisi, kes jagasid meiega lahkesti oma teadmisi ja lugusid.

COURTNEY MAY ROBERTSON
HUNTER – OFF RECORD!!!
/SCO-NLD/

„HUNTER – OFF RECORD!!!” on Courtney May Robertsoni auhinnatud teatrilavastuse „HUNTER” põrandaalune järeltulija. 

„HUNTER” on interdistsiplinaarne lavastus, mis heidab kriitilise pilgu naistele määratud läbivalt naistevaenulikele rollidele kolmes peamises „kehalises” filmižanris: pornograafias, õudusfilmis ja melodraamas. Koos oma hüperrealistliku elusuuruses nukust teisikuga koob Courtney May Robertson pildipõimiku, milles grotesk, (seksuaalne) perverssus ja emotsionaalsed ekstsessid muutuvad kehalise autonoomia ja võimestamise võidukateks sümboliteks. Selles alternatiivuniversumis on enesehävitus tervitatav kui enesealalhoiu katartiline akt.

„OFF RECORD!!!” on eklektiline ruum, kus etendus, installatsioon, rituaal ja kogemus tõeliselt segunevad, õhustik, mis asetab BDSM-keldri esteetika kõrvuti emotüdruku magamistoa emotsionaalse resonantsiga.

Kurb. Kiimas. Vihane. Häbitu.

„OFF RECORD!!!” pakub publikule ainulaadset, sisikonda raputavat ja intiimset elamust – võimalust jälgida lähedalt Courtney peensusteni ulatuvaid privaatseid ettevalmistusi, rituaale ja järelhooldust koos tema silikoonist teisikuga.

Kestus: 60 min
Keel: ilma sõnadeta
Vanusepiirang: lavastus pole soovituslik alla 18-aastastele.
Hoiatus: lavastuses kasutatakse strobovalgust

Etendused:
N, 2. juulil kell 23 Hõõgis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
R, 3. juulil kell 23 Hõõgis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

***

Courtney May Robertson on Šotimaal sündinud ja Rotterdamis tegutsev etenduskunstnik ning valdkondadeülene looja. Courtney lõpetas 2013. aastal Šoti Kaasaegse Tantsu Kooli bakalaureusekraadiga cum laude kaasaegse tantsu esitajana. Pärast lõpetamist liitus ta Gröningenis Club Guy & Roni Poetic Disasters Clubiga. Viimase kümnendi jooksul on Courtney töötanud mitmete mainekate koreograafidega nii Hollandis kui ka mujal Euroopas.

Alates 2017. aastast on Courtney astunud üles arvukates Belgia koreograafi Jan Martensi teostes. 2021. aastal algas Courtney koostöö Austria koreograafi Florentina Holzingeriga – esmalt Festzugil, Wiener Festwocheni avaparaadil koos muusik Soap&Skiniga, ning seejärel suurejoonelises teatrilavastuses „A Divine Comedy”, mis esietendus augustis 2021 Ruhrtriennalel. Lisaks on Courtney osalenud Connor Schumacheri ja Maxime Dreeseni lavastustes, ees ootab koostöö Benjamin Abel Meirhaghega.

Eduka esinejakarjääri kõrvalt hakkas Courtney 2015. aastal katsetama omaloominguga. Aastatel 2015–2019 sai tema väikeses mõõtkavas isetehtud etendusi näha erinevates Hollandi underground-paikades. 2019. aastal jõudis tema looming esimest korda teatrisse – lavastus „SUB” oli otsinguline projekt koos Tharim Cornelisse’iga. Sealtpeale on ta loonud kolm sooloteost, mis tõid talle varsti ajalehe NRC „Tõusva tantsutähe 2025” tiitli.

Tema kriitikute poolt kiidetud teos „HUNTER” (2024) võitis Hollandi Teatri Festivalil auhinna VSCD Mime / Performance Prijs 2024, valiti ajalehe NRC 2024. aasta 10 parima tantsuetenduse nimekirja ja sai ajakirja Theaterkrant „Kriitikud soovitavad” tiitli.

***

Idee, lavastus ja esitus: Courtney May Robertson
Nuku kavandas: Ronald Schinkelshoek
Parukad: Zoe Morgan
Helikujundus: Puck Shot (Acidic Male)
Lavastusdramaturg: Lara van Lookeren
Lühter: Manuel Boutreur
Ebamugavusesemed: BNDSN
Lavastustehnik: Stefan Prokop
Täname: Yoko Haveman, Charles Pas

BASEL ZARAA
Dear Laila
/PS-UK/

„Kallis Laila, sa oled nüüd viieaastane ja oled hakanud küsima, kus ma üles kasvasin ja miks me sinna minna ei saa. Siin on minu katse sulle vastata.”

„Dear Laila” idee hakkas idanema, kui Basel Zaraa viieaastane tütar alustas küsimist, kus isa lapsena üles kasvas. Kuna ta ei saanud tütart sinna viia, otsustas ta tuua selle koha tütre juurde, luues mudeli oma lapsepõlvekodust Damaskuses Yarmouki põgenikelaagris.

„Dear Laila” jagab palestiinlaste paguluse ja vastupanu kogemust läbi ühe perekonna loo, uurides, kuidas sõda ja pagulus mõjutavad igapäevaelu, kodust ja avalikku ruumi. „Dear Laila”, intiimne interaktiivne installatsioon, mida saab korraga kogeda üks vaataja, kasutab jutustatud mälestusi ja käegakatsutavaid detaile, et äratada ellu see nüüdseks hävitatud koht.

Kestus: 20 min
Keel: inglise/eesti
Vanusepiirang: installatsiooni ei soovitata alla 11-aastastele lastele.

Etendused:
N, 2. juulil 13.00–22.00 Maja Rakveres (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
R, 3. juulil 13.00–22.00 Maja Rakveres (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
N, 4. juulil 13.00–22.00 Maja Rakveres (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)
R, 5. juulil 13.00–17.00 Maja Rakveres (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

Tegu on korraga ühele inimesele mõeldud installatsiooniga, kuhu palume osalejal saabuda vähemalt 5 minutit enne teie aega!

***

Basel Zaraa on Ühendkuningriigis elav palestiina kunstnik, kelle looming kasutab meeli, et tuua publik lähemale paguluse ja sõja kogemusele, kelle kunst seisab silmitsi traumaga, milles elab tema kogukond, ning püüab seda mõista ja väljendada. 

Tema uusim installatsioon „What Will We Do Without Exile?” on haarav multisensoorne installatsioon, mis loob rikkaliku maailma pagulastelgi sisemuses, kutsudes publikut kujutlema elu ilma okupatsiooni ja sõjata. Alates 2022. aastast reisib ringi ka tema „Dear Laila”, intiimne, korraga ühele inimesele mõeldud installatsioon, mis keskendub hävitatud perekodu taasloomisele ja pälvis 2023. aasta ZKB publikuauhinna. Tema varasemate tööde hulka kuulub koostöös Tania El Khouryga valminud „As Far As My Fingertips Take Me”, mis pälvis 2019. aastal Bessie Awardsil parima lavastuse auhinna. 

Tema töid on näidatud enam kui 50 paigas ja festivalil viies maailmajaos.

***

Autor: Basel Zaraa
Tellija: Good Chance Theatre
Toetaja: Arts Council England
Tõlkija ja stsenaariumi toimetaja: Emily Churchill Zaraa
Helitehnik: Pete Churchill

AMELIE DUCHOW
LOGOS MATER
/GER-ITA/

Audiovisuaalne performance

Saksa audiovisuaalkunstnik Amelie Duchow uurib eksperimentaalset suhet heli, ruumi ja visuaalse taju vahel. Tema kontseptuaalne lähenemine avaldub peenete, mitmekihiliste mikrokõlade ja jõuliste elektrooniliste struktuuride vastasmõjus, mis muunduvad kõikehõlmavaks visuaalseks väljenduseks, pannes proovile taju piirid. 
Kuidas kõlab keel sõnade tähenduse taga? 
Kui palju mõjutab meid keele kõla? 
Kuidas keele kõla meiega resoneerub? 

Amelie Duchow’ projekt LOGOS MATER on sündinud sügavast mõtisklusest nende küsimuste üle. 
Heliteos on inspireeritud mitmesugustest foneetilistest ja akustilistest elementidest, mis seotud maailma keeltele omaste joontega. Amelie Duchow kutsub selles projektis osalema inimesi üle kogu maailma, pakkudes veebilehte, kus igaüks saab salvestada oma hääle, jättes selle kunstnikule helianalüüsiks ja järgnevaks loominguliseks töötlemis- ja muutmisprotsessiks. https://www.extrasync.net/logosmater/index.html

Kõik heliteoses kasutatud helid pärinevad nendest annetatud häältest, mis annavad live-etteaste arengule isikupära ja ainulaadsuse. LOGOS MATERi kompositsioon tekib globaalses keeles, mis ei väljenda end sõnadega, vaid helidega, püüdes „rääkida” ja meid ühendada, kas või hetkeks ületades kultuurilised ja geograafilised piirid. Veebileht jääb aktiivseks projekti kogu esitluste ajaks ja iga LOGOS MATERi live-esitus sisaldab ka kõige viimaseid annetatud hääli.

Lavastus kutsub publikut mõtlema keelte tähtsusele meie individuaalse ja kollektiivse identiteedi kujundamisel ning asjaolule, et inimkond seisab täna silmitsi massilise väljasuremisega: keeled kaovad enneolematu kiirusega, kuna üle 40% maailma ligikaudu 7000 keelest on väljasuremisohus.
Projekti on tunnustatud kui Euroopa 2025 heliteoste rastermeedia avatud konkursi üht võitjat.

Kestus: 60 min
Keel: sõnadeta
Etendus: 
R, 3. juulil kell 21.30 Rakvere Teatri suures saalis (OSTA PILET, piletimüük algab 15. aprillil kell 12)

***
Amelie Duchow on Female Pressure liige, mis on rahvusvaheline andmebaas ja võrgustik elektroonilise muusika ja visuaalkunstiga tegelevatele naistele. 
Tema debüütalbumi TONSTICH on välja andnud Sync, audiovisuaalne platvorm ja firma, mida ta juhib koos meediakunstniku Marco Monfardiniga. Nende rajatud ühisprojekt SCHNITT tegutseb elektroonilise muusika, digikunsti ja tehnoloogia üleminekualal. Nende audiovisuaalseid etendusi ja installatsioone on näidatud üle maailma muuseumides ja festivalidel, nagu L.E.V Festival (Hispaania), Mutek Montreal (Kanada), Elektra Festival (Kanada), e-phil (Taani), Biennale Némo (Prantsusmaa), Act Festival (Lõuna-Korea), Sonica Festival (Ühendkuningriik). 
Koos Gianluca Sibaldi ja Marco Monfardiniga on Amelie Duchow moodustanud interdistsiplinaarse platvormi EXTRAsync, mis pühendub audiovisuaalsele uurimistööle ja multimeediaprojektide, tarkvara ning audio-/videoseadmete arendamisele.

***
Audio/videolavastuse esitaja: Amelie Duchow
Kontseptsioon ja muusika: Amelie Duchow ja Marco Monfardini
Arvutisüsteem ja programmeerimine: Gianluca Sibaldi
Tootja: sync | EXTRAsync

MILO RAU
LA LETTRE
/SUI-FRA/

Milo Rau lavastus esmakordselt Eestis!

Šveitsi lavastaja ja dramaturgi Milo Rau „LA LETTRE“ esietendus 2025. aastal Avignoni festivalil. Lavastus põimib isiklikud lood teatriajaloo ja ühiskondlike küsimustega. Laval on kaks näitlejat – Arne De Tremerie ja Olga Mouak –, kes räägivad oma perekondlikest juurtest, lapsepõlvest ja teekonnast teatrini. Nende lood ühendavad isikliku ja ajaloolise mõõtme ning kujunevad omamoodi mõtiskluseks selle üle, mis kujundab inimese elu ja kunstniku teed.

Milo Rau mängib ideega, et noort loovisikut kujundavad niisama palju tema rollid kui tema perekondlik taust, ning uurib selles lavalises mõtiskluses neid kogemusi, mis tasapisi mõjutavad meie elukäiku: põlvkondlikke konflikte, poliitikasündmusi, armastust ja surma. Kerge ja humoorikas „LA LETTRE” kujutab endast manifesti rahvaliku teatri võimalustest tänapäeval. Lavastus rullub lahti mitmel tasandil, Jeanne d’Arci loost Tšehhovi „Kajakani”, lakkamatus edasi-tagasi liikumises elu ja kunsti vahel. Tänu salvestatud häältele naasevad lavale isegi surnud.

Baltoscandali festivalil ja Eestis üldse on Milo Rau loomingut olnud näha vaid 2022. aastal, kui kavas oli tema film „The New Gospel”.

Kestus: 75 min
Keel: prantsuse
Subtiitrid: eesti/inglise

Etendused:
K, 1. juulil kell 19.00 suures saalis (OSTA PILET)
N, 2. juulil kell 15.30 suures saalis (OSTA PILET)

***

Milo Rau on Viini festivali (Wiener Festwochen / Free Republic of Vienna) kunstiline juht. Kriitikud nimetavad teda meie aja „kõige mõjukamaks” (Die Zeit), „kõige põnevamaks” (De Standaard), „kõige vastuolulisemaks” (La Repubblica), „kõige skandaalsemaks” (New York Times) ja „kõige ambitsioonikamaks” (The Guardian) loojaks. Ta on avalikkuse ette toonud üle 50 lavastuse, filmi, raamatu ja aktsiooni. Tema teatritöid on näidatud kõigil suurematel rahvusvahelistel festivalidel, kaasa arvatud Berliini Theatertreffenil, Avignoni festivalil, Veneetsia biennaalil, Viini festivalil ja Brüsseli Kunstenfestivaldesartsil, ning need on käinud ringreisidel enam kui 30 riigis üle maailma. Aastatel 2018–2024 oli Milo Rau NTGenti (Belgia) kunstiline juht.

***

“Lavastusega “LA LETTRE” jõuab Milo Rau tagasihoidliku vormi juurde, mis osutub tõeliseks väikeseks teatrikunstikursuseks, samavõrd liigutavaks kui nauditavaks, põimides reaalsust ja kujutlusvõimet lihtsuse ja meisterlikkusega.”
– Fabienne Darge, Le Monde

“Rau otsib antiiktragöödiast katarsist. Ja kuigi näidend on kerge ja naljakas, pole selgi pääsu põhimõttest, mida autor on endale juba aastaid kehtestanud: “Ei piisa maailma kujutamisest. Seda tuleb muuta.” Meie ülesanne on valuga silmitsi seista. Seda esindada. Seda pakkuda. Nagu Arne ja Olga teevad publiku ees. Omamoodi müstiline kingitus.”
– Fabienne Pascaud, Télérama

***

Lavastaja: Milo Rau
Tekst: Milo Rau ja trupp
Osades: Arne De Tremerie, Olga Mouak
Hääled: Isabelle Huppert, Anne Alvaro, Jocelyne Monier, Marijke Pinoy
Lavastusdramaturg: Giacomo Bisordi
Lavakujundus, heli, valgus, kostüümid ja rekvisiidid: Milo Rau ja Giacomo Bisordi
Kostüümide ja rekvisiitide assistent: Julie Louvain
Tootja: Festival d’Avignon

Tehniline meeskond ringreisil
Tehniline ja valgusrežii: Sylvain Faye
Heli: Sören Schwedler
Lavastaja assistendid ja subtiitrinäitajad: Giacomo Bisordi ja Edward Fortes
Ringreisi projektijuht: Mascha Euchner-Martinez

Kaastootjad: Éclat – Centre national des arts de la rue et de l’espace public (Aurillac), Théâtre de la Manufacture – Centre dramatique national Nancy Lorraine, Théâtre Silvia Monfort (Pariis), Théâtre public de Montreuil – Centre dramatique national, Théâtre du Champ au Roy – Scène conventionnée d’intérêt national Art & Création (Guingamp), Le Canal Théâtre de Redon Agglomération – Scène conventionnée d’intérêt national, CCAS Activités sociales de l’énergie, Scène 55 – Scène conventionnée d’intérêt national Art & Création (Mougins), Théâtre Durance – Scène nationale (Château-Arnoux-Saint-Auban), La Soufflerie – Scène conventionnée de Rezé

Täname: Odéon Théâtre de l’Europe (Pariis), Stéphane Braunschweig ja „Kajaka” trupp, Les Plateaux Sauvages (Pariis), La Commune – Centre dramatique national d’Aubervilliers

JULIA MASLI
ha ha ha ha ha ha ha
/EST-UK/

Tutvustus kõlab nii:

hahahahahahahahahaha hahahahahahaha hihihi hahahahahahahaha hoho hahahhahahaha hehe hahahahahahahahahaha

Tsitaadid ja kriitikute arvustused:
„Geniaalne.”
★★★★★ – The Guardian

„Transtsendentne.”
– The New York Times

„Kummaline ja kaunis meistriteos.”
★★★★★  – The Telegraph

„Ülev.”
★★★★★ – Time Out

Kestus: 90 min
Keel: inglise

Etendus on inglise keeles, paljuski improviseeritud ja igal õhtul täiesti erinev, kuna põhineb publiku osalusel.

Etendused:
L, 4. juulil kell 22.00 Rahu Hallis (välja müüdud)
P, 5. juulil kell 18.00 Rahu Hallis (OSTA PILET)

***

JULIA MASLI on Eestist pärit auhinnatud kloun, kes elab Londonis. Tema ainuke soov on lahendada ära inimeste mured ja lõpuks võita Nobeli preemia, mis antakse neile, kes toonud inimkonnale suurimat kasu. Ometi kisub see plaan pidevalt viltu, sest ta kipub võitma hoopis huumoripreemiaid. 

Tema lavastus „ha ha ha ha ha ha ha” nomineeriti Edinburgh Fringe’il parima komöödialavastuse auhinnale, SKY Artsi parima komöödia auhinnale, Melbourne’i rahvusvahelise komöödiafestivalil parimate nimekirja, kahele Helen Hayesi auhinnale parima esineja ja parima lavastuse kategoorias ning The Guardian kuulutas selle aasta parimaks komöödialavastuseks. Etendused Baltoscandali festivalil on Julia esimesed Eestis.

KIM NOBLE oli kriitikute poolt tunnustatud loovisik ja artist Londonist. Ta oli üpris osav näiteks teatritegemises. Ta sai auhinna. Ja ka lavastab natuke. New York Times nimetas teda „ärritavaks”. Oma lavastusega „Lullaby for Scavengers” osales ta 2022. aastal Baltoscandali festivalil. Samuti esitas ta oma lavastust „You’re Not Alone” Kanuti Gildi SAALis 2023. aastal. Tänavusel Baltoscandali festivalil on ta ka Maike Londi lavastuse „Mu ema varandus, üks lugu ja kolm ballaadi” dramaturg. Praegu viimistleb ta üht raamatut ning oli rahaliste raskuste tõttu hiljuti sunnitud kolima tagasi oma ema korterisse. www.mrkimnoble.com

***

Looja ja esitaja: Julia Masli
Lavastaja: Kim Noble
Helikujundaja ja helilooja: Alessio Festuccia
Live-helikujundus: Sebastián Hernández
Kaasvalguskujundaja: Jennifer Fok/E-hui
Originaalvalguskujundaja: Lily Woodford
Live-valguskujundus: Sarah Chapin
Kostüümikunstnikud: Alice Wedge, Annika Thiems, David Curtis-Ring
Ringreisi tehnik: Kelbi Hevia Carrig
Kaasprodutsent, projektijuht ja etenduse juht: Sarah Chapin
Konsulteerivad produtsendid: Maria Manuela Goyanes, David C. Frederick, Sophia Lynn
Tootja: Woolly Mammoth Theatre Company
Algne tootja: Impatient Productions 

Ringreisi toetasid heldelt David C. Frederick ja Sophia Lynn.