Baltoscandal 2020 tuleb teisiti – nagu enamus asju tänases ajas. Aga ta tuleb. Juba 30 aastat.

Nagu varemgi, algas tänavuse Baltoscandali kava koostamine kohe eelmise festivali lõppedes 2018. aastal. Festivali tegemine on pidev ja inspireeriv töö. On hea olla kursis, miks ja kuidas tegutsevad kunstnikud, mis või kes on nende motivaatoriteks ning inspiratsiooniallikateks. Missuguseid võimalusi annab tänapäev oma ideede teostamiseks praktikas? On au olla osaline ideede sünni juures, ülimalt põnev jälgida nende arenguid ning mõelda kaasa praktilistele lahendustele. Nii sünnib kunst.

Niipalju, kui on inimesi, on ka arusaamu kunstist. See on loomulik. Baltoscandal saab vaid tuua esile mõned, meid endid sütitavad mõtted ja teod. Nii sünnib festivali kava.

Tänavuse, järjekorras 16nda festivali kava põhimõtted olid koos juba aasta alguses ning mõningaste muudatustega jõudsid need avalikuse ette 1. mail. Selleks ajaks olime lubanud kava avalikustada. Vahepeal oli muidugi reaalsus muutunud ja koos kava avalikustamisega teatasime ka selle ärajäämisest. Meie jaoks oli tähtis tuua esile need kunstnikud ja lavastused, kes olid esialgselt 16. Baltoscandali kavas. Oleme tänulikud ja uhked nende kunstnike ja kollektiivide üle, kes meiega selle tee läbisid, meid usaldasid ning kellega loodame kohtuda Eestimaa lavadel tulevikus. 

Kuu aega pärast eriolukorra kehtimise algust oli põhimõtteliselt selge, et sel kevadel Eestis teatrites enam esietendusi ei tule ning ka see, et Baltoscandal esialgsel kujul, muu maailma teatri- ja tantsutegijatega, ei saa toimuda. 

Esimene Baltoscandali festival toimus Peeter Jalaka ning Ruto Killakundi trupi eestvedamisel 1990. aastal Pärnus. Seda aega ja situatsiooni on vägagi lihtne võrrelda tänaste meeleolude ja ebakindlusega. Kui 2018. aastal panime kõigi toimunud 15 festivali esinejad aastate kaupa kirja selgus, et suurem osa Eesti teatreid ning lavastajaid, kes nende aastate jooksul on Eestis olnud “keegi”, on osalenud ka Baltoscandalil. Aga nüüd?

Saades aru oma esialgsete plaanide mittetoimumisest, tegime mõtetes restardi ja pöörasime pead kodumaiste tegijate poole. Festivali sisulisi arutelusid jätkates vaatasime üle nimekirja meil Eestis kevadel ärajäänud/ärajäävatest esietendustest. Olles kauaaegsed tegutsejad kodumaisel etenduskunstide maastikul, teadsime enamikku neist ennegi, aga oli põnev panna kõik nad meie konteksti. Samuti innustas meid võimalus pakkuda omamaistele kunstnikele tööd ja väärilist tasu sellel ebakindlal ajal. Tegime valiku ning asusime helistama ja suhtlema. Kõik ei olnud nõus, kõik ei saanud, osad loobusid kohe, osad hiljem. Need, kes jäid, läbisid koos meiega selle teadmatuse teekonna, mis kogu meie ühiskonda viimased kuud on saatnud. Aga nende ja meie usk ei kadunud. Koostöösoov ning usaldus ei kadunud ka festivali koostööpartneritel ning toetajatel. Selle kõige üle on hea mõelda.

Protsessi tulemusena sündis Baltoscandali festivali erakorraline kava, kus domineerivad kevadel Eestis ärajäänud esietendused. Neid on kokku 9! Lisaks õnnestus esialgsest kavast alles jätta 2 sinna valitud Eesti lavastust ning 3 teatriteemalist erakordset filmi ja üks installatsioon välismaalt.

Baltoscandal saab olema esimene suurem kokkupuude elava teatriga pärast tervishoiupiirangute osalist leevendamist. Need piirangud on tähtsad ja vajalikud.

Meie vaatajate, kunstnike, tehnikute ja meeskonnaliikmete tervis, ohutus ja heaolu on meie prioriteediks. Selle nimel teeme tööd kuni festivali lõpuni, jälgides muutuvaid piiranguid, ettekirjutusi ja tervet mõistust. 

Näeme Baltoscandalil! Tere tulemast Rakverre!