INGA SALURAND (EST)

INGA SALURAND “Kiss and Fly”
/ ruumiinstallatsioon /
Asukoht: Ferdinand Gustav Adoffi 10 (endine Ani šašlõkibaar)
Avatud:
K, 6.07 14.00–16.00; 18.00–21.00
N, 7.07 14.00–17.00; 21.00–00.00
R, 8.07 14.00–16.00; 18.00–21.00
L, 9.07 14.00–16.00; 18.00–21.00

Kiss and Fly on endises Ani šašlõkibaaris asuv ruumiinstallatsioon mälust ja mälumisest. Installatsiooni algseks tõukepunktiks sai Jenny Holzeri poolt 1976 aastal joonistatud diagramm. Sellel on kujutatud abstraktne ja skemaatiline joonistus linnast, joonistuse all on tekst: “Retrospective painting as seen during the no past condition”.

Kiss and Fly keskendub mälestustest lahtilaskmisele ja seisab vastu asjade, inimeste, lugude ja traditsioonide pidevale kaasaskandmisele ning mustrite kordamisele.

Festivaliks valminud teeseldud linn tuletab meelde, et kõik ruumid, milles me viibime, nii mõttelises- kui füüsilises maailmas on liminaalsed ja mõeldud vaid läbikäimiseks.

Installatsiooni autor, teostaja, helikujundaja: Inga Salurand
Dramaturgiline abi: Maike Lond
Tehniline abi: Magnus Andre, Hendrik Kaljujärv
Tehniline teostus, produtsent: eˉlektron
Projektijuht: Eneli Järs 
Koostööpartner: Baltoscandal

Inga Salurand on kaasaegse kunsti maastikel toimetav performer, kes ei soovi oma loomingut piirata ühe kindla meediumiga. Viimasel ajal on ta väljendusvahenditeks olnud teater, graafika, skulptuur, heli. Loomingulises plaanis on ta mõnda aega tegelenud liminaalsete ruumidega. Tema praktikate eesmärk on kaardistada vahealasid nii füüsilisel kui mentaalsel kujul, avastades tühimikke ehk ruume, mis näiliselt ei ütle midagi. See võib olla vabastav, see võib olla igav, kuid see on ka võti kujutlusvõime stimuleerimiseks.

Ruumiantropoloogiad

“Kiss and Fly” on osa eˉlektroni ellukutsutud interdistsiplinaarsest (etendus)kunstiprojektist “Ruumiantropoloogiad”, mille tulemusel sünnib tänavusel Baltoscandalil kolm uudisteost. Nagu nimigi viitab, tegelevad kunstnikud ruumi ja inimesega. Meid ümbritsev keskkond ja tingimused on midagi, mida me igapäevaselt tajume kui “asja eneses” - midagi mis on antud kuid just kaasajal üha enam tugevalt mõjutada saanud. Olgu selleks ülemaailmne pandeemia või virtuaalne reaalsus, mis aina enam on saamas meie ruumitaju tavapäraseks osaks.