Johhan Rosenberg / Von Krahli Teater (Eesti)
JÄRELSUVE KOOR
“Järelsuve koor” on koori performance avalikus ruumis, mis laulab laule ajast, kehast ja kuumast suvest. Koor otsib lootust, kuidas saame astuda ekstaatilisemasse, segunenud ühendusse maailmaga. Et saada igapäevaseid meeldetuletusi, kuidas oleme kõik omavahel seotud ja alati liikumises. Vabastada oma mõtted surmast, seksist, väsinud rituaalidest või heteronormatiivsusest. Et hakata tantsima teistsuguste hierarhiatega. Meie rakud on tehtud armastusest, mis ei toimeta domineerival, sissetungival ega soolisel alusel. Performance põhineb Aino Kallase “Lasnamäe valge laev” (1913) ainetel, mis on tõlgitud tänapäeva kehade ja geopoliitilise mütoloogia konteksti. Koreograafia struktuur vaatleb sotsiaalset korda.
Kuidas ja mis jälgesid me tekitame oma maale ning teineteise kehadele ning kuidas kollektiivsed emotsioonid mõjutavad meie keelt, füüsist ja liikumist. Lavastus koorib koloniseerimise kihte individuaalselt ja kollektiivselt, üle põlvkondade ja kindlates linnaruumi paikades. Kas juhi või väljajäetu valimine on loodus- ja koloniseerimise kontekstis vältimatu? Vaadates tagasi sajandite vägivalla ja rõhumise mustritele ning keele muundumisele, orkestreerivad EMTA 31. näitlejate lend koostöös Johhan Rosenbergiga laulukoori. Koor mis kehastab kultuuride segunemist, uue hingamise janu ja protesti liikumise järele.
Need hallid ja mustad inimkujud seisid hommikust õhtuni seal lagedal rannaservikul, ning nende igatsevad silmad tõmbusid päevitunud nägudes aina mere poole. Jahtides lootust. Neid kutsutakse Järelsuve kooriks ja nad ootavad laeva. Valget laeva. Laev, mis neid tuli päästma, pidi olema valge, helevalge, valge kui jumala päike taevas... Selle laeva peale oli kõigi usk ja lootus viimaks ühinenud. Laev, mis viib kõik tagasi juurte juurde. See laev oli usulisest luulevahust tekkinud, ent Tallinna merekaldal aegamööda pisut reaalsema kuju omandanud. Esivanemad sõitsid valge laevaga, kes suve lõppedes naasesid, et taassündida. Järelsuve kooril on roostetanud nahk ja kulutatud rehvidest patsid peas, mis päikese all sulavad. Küla räägib, et nad laeva oodates on tarbinud liigselt mere vett Ning näevad luulusid ja nǎgemusi. Nad laulavad ja hõiskavad avalikult ning müüvad kolpasid esivanematele. Nii on nad otsustanud tulla jagama ja tähistama kaotust, kuumust, õnne ja ebaõnnestumisi, raputades oma luudelt liha ja hääled peast. Nende valge laeva revolutsioon on vastupandamatu. Nad mäletavad, kuidas maailm toimis enne neid.
K, 3.06 kl 17 Rakvere turg (väljas, Laada 39 lähedal)
TASUTA
Kestus: 90 min
Keel ei ole takistuseks
Autor ja koreograafia Johhan Rosenberg; Hääleseade Anne Türnpu; Kunstnik Pire Sova; Grimm Pire Sova ja Iris Lillemägi; Esitajad Markus Andreas Auling, Lauren Grinberg, Karl Birnbaum, Hanna Jaanovits, Jette-Loona Hermanis, Richard Ester, Hele Palumaa, Laurits Muru, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Juhan Soon, Emili Rohumaa, Edgar Vunš, Astra Irene Susi; Tehniline abi Linda Mai Kari, Rainer Põldeots; Produtsendid Von Krahli Teater, EMTA Lavakunstikool, Johhan Rosenberg.
Tänud Tallinna Linnavalitsus, Angela Mooste, Jaak Prints, Erki Naumanis, Ekke Hekles, Johanna Ulfsak, Kodulinna Maja, Maike Lond.
Eelnevad näitamised 6. ja 13. mail 2024 Balti jaama tunnelis
