Johhan Rosenberg (Eesti) JÄRELSUVE KOOR,
millele järgneb BALTOSCANDALI AVAMINE
“Järelsuve koor” on koori-performance avalikus ruumis, mis laulab laule ajast, kehast ja kuumast suvest. Koor otsib lootust, kuidas saame astuda ekstaatilisemasse, segunenud ühendusse maailmaga. Et saada igapäevaseid meeldetuletusi, kuidas oleme kõik omavahel seotud ja alati liikumises. Vabastada oma mõtted surmast, seksist, väsinud rituaalidest või heteronormatiivsusest. Et hakata tantsima teiste liikidega. Meie rakud on tehtud armastusest, mis ei toimeta domineerival, sissetungival ega soolisel alusel. Lavastus põhineb Aino Kallase “Lasnamäe valge laev” (1913) ainetel, mis on tõlgitud tänapäeva kehade ja geopoliitilise mütoloogia konteksti.
Kuidas ja mis jälgesid me tekitame oma maale ning teineteise kehadele? Lavastus koorib koloniseerimise kihte individuaalselt ja kollektiivselt, üle põlvkondade ja kindlates linnaruumi paikades. Vaadates tagasi sajandite vägivalla ja rõhumise mustritele ning keele muundumisele, orkestreerivad EMTA Lavakunstikooli 31. lennu näitlejad koos Johhan Rosenbergiga äärmiselt tööka ja viljaka laulukoori. Koor kehastab kultuuride segunemist, janu uue hingamise ja protestiliikumise järele.
Need hallid ja mustad inimkujud seisid hommikust õhtuni seal lagedal rannaservikul, ning nende igatsevad silmad tõmbusid päevitunud nägudes aina mere poole. Neid kutsutakse Järelsuve kooriks ja nad ootasid laeva. Valget laeva. Laev, mis neid tuli päästma, pidi olema valge, helevalge, valge kui jumala päike taevas... Selle laeva peale oli kõigi usk ja lootus viimaks ühinenud. Laev, mis viib kõik tagasi juurte juurde. See laev oli usulisest luulevahust tekkinud, ent Tallinna merekaldal aegamööda pisut reaalsema kuju omandanud. Esivanemad sõitsid valge laevaga, kes suve lõppedes naasesid, et taassündida. Järelsuve kooril on roostetanud nahk ja kulutatud rehvidest patsid peas, mis päikese all sulavad. Küla räägib, et nad laeva oodates on tarbinud liigselt merevett ning näevad luulusid ja nǎgemusi. Nad laulavad ja hõiskavad avalikult ning müüvad kolpasid esivanematele. Nii on nad otsustanud tulla jagama ja tähistama kaotust, kuumust, õnne ja ebaõnnestumisi, raputades oma luudelt liha ja hääled peast. Nende valge laeva revolutsioon on vastupandamatu. Nad mäletavad, kuidas maailm toimis enne neid.
K, 3.06 kl 17 Rakvere turg (väljas, Laada 39 lähedal)
TASUTA
Kestus: 90 min (koos festivali avamisega)
Keel ei ole takistuseks
Autor ja koreograafia Johhan Rosenberg; Hääleseade Anne Türnpu; Kunstnik Pire Sova; Esitajad Markus Andreas Auling, Lauren Grinberg, Karl Birnbaum, Hanna Jaanovits, Richard Ester, Hele Palumaa, Laurits Muru, Kristina Preimann, Herman Pihlak, Juhan Soon, Emili Rohumaa, Edgar Vunš, Astra Irene Susi; Tehniline abi Rainer Põldeots, Maike Lond, Iiris Lillemägi; Produtsent EMTA Lavakunstikool (EAMT School of Performing Arts), Johhan Rosenberg.
Tänud Angela Mooste, Jaak Prints, Ekke Hekles, Erki Naumanis, Tallinna Linnavalitsus, Johanna Ulfsak.
Esietendus 6.05.2024 Balti jaama tunnel